Aga seda üksi rändamise tunnet vist ei saagi kirjeldada või edasi anda. Esiteks tunnetab seda ilmselt igaüks erinevalt ja teiseks jah - seda peab ise läbi tegema, et teada saada.. Mis tunne on liikuda päevast päeva täiesti võõras keskkonnas ja täiesti võõraste inimeste keskel. Ja no päriselt ka - kui juba teist korda samasse kohta jõuda, siis on selline tunne nagu jõuaks koju. Sama on inimestega. Kui juba teist korda kasvõi tänaval kohtad sama inimest, siis naeratad laialt ja tervitad nagu vana sõpra! :) Mõnega saan siin pikemalt ka jutule ja siis vahetame kontaktandmeid ja no ma ei kujuta ette seda rõõmu, kui ma neid uuesti näen!
Üldse - igast sellised omapärased asjad juhtuvad. Noh, mitte nüüd mingi uskumatu ulme, eks - aga ma ei mäleta, et väga tihti oleks näiteks Eestis juhtunud, et veedan õhtut kahe jaapanlase ja ühe nepaaliga - joon õlut ja mängin kaarte ja ajan juttu. Noh - olgem ausad - "ajan juttu". Jaapanlased ja nepaal nimelt suhtlesid omavahel jaapani keeles ja inglise keelt oskasid nad väga primitiivsel tasemel. Niisiis naersin ma pigem nende zheste ja näoilmeid ja naeru. Aga niipalju ikka sai suheldud et vanused, nimed, perekonnaseisud, reisiplaanid ja päritolumaad teineteise kohta selgeks said! ;)
Või siis teinepäev - kui hängisin ühe hipist sakslasega. Olin just kivi otsa peesitama istunud, kui ta lähenes ja tegi juttu. Kümme punkti ja minu tähelepanu ning lugupidamise pälvis ta sellega, et ei alustanud vestlust küsimustega "how are you?" või "which country?" (siin otsi sellist inimest tikutulega taga!!). Ja nii me siis tuttavaks saime ja mööda Pokharat ringi lonkisime ja lõunal käisime ja reisi- (ja elu-) muljeid vahetasime. Tüüp on seitse kuud reisil olnud - saksast praktiliselt kogu tee rattaga Indiasse vändanud ja siis Indias elanud mingi aja ja nüüd Nepaalis ja varsti koju minemas. Minuga võrreldes ikka vapper mees! :)
Ja no nii edasi.. Osad kontaktid on sellised põgusamad - istud lihtsat kümme minutit kusagil tänava nurgal ja jagad oma viimast mandariini ja arutad maailma asju, või aitab keegi su suurt seljakotti vinnata, või teeb keegi lihtsalt mõne ootamatu ja armsa zhesti - ise midagi vastu tahtmata..