Elbrus

1.päev
Isegi 5% kaldega tõusust ülesminek ajab meeletult lõõtsutama - kusjuures ilma 20kg seljakotita! Aga no tegelt see paistab juba eemal, transpordituna matka alguspunkti.. Uhh.. kui selle nüüd selga saab, siis ei jaksa küll sammugi astuda! Aga no nagu “tavaliselt” - hakkad vaikselt astuma ja ennäe - pole päikegi veel loojunud, kui juba 1000m tõusu läbitud! Muru veel paistab, lumi on kaugel. Sööma ja magama. (Priit: “Ma poleks eales arvanud, et saapapaelte sidumine lõõtsutama võib võtta!”)

Ma julgen öelda - üheksa hullu :))

2.päev
Hommikul pehmet valget WC-paberit käes hoides mõtlen, et see on ainus mis veel kodumõnusid meenutab - ülejäänu on “karm reaalsus”. Raske kott, varisevad kivid, pidev lõõtsutamine, õlgu väsitav raske seljakott.. grr.. kes ütleb, et mägedes on lahe - valetab raudselt! Mägedes on lahedad ainult vaated (mida kõrgemal, seda lahedamad) ja ähmane igatsus sooja kodu järele..

Vaade on juba päris tegija

Kuum tee Elbrusel taustal

3.päev
Ma tahan oma sooja kodusesse WC-sse, kus saaks prill-lauale istuda. Ma tahan pehmet saia ja tomatit. Ma tahan koorivat näomaski. Ma tahan, et tuul ei puhuks koguaeg. Ma tahan soojust. Ühesõnaga - ma tahan kõiki neid asju, mida siin ei ole. Ja ometi.. on ka siinoldud hetked hindamatu väärtusega. Ma ei oska seda seletada, pole ehk vajagi - me ise teame. Naljad ja jutt keerlevad jätkuvalt toidu ümber: kes kellelt kotist midagi ära sööb (et seda kergendada) ja mida selle eest vastutasuks saab. Loomulikult meenutatakse hea sõnaga šašlõkki, tomateid, Hesburgerit, külma õlu..

4.päev
Lõpuks ometi lume peal - mu lemmik! Elbrus tuleb iga päevaga aina lähemale! Ometi käivad jutud, et selle vallutamine praeguste ilmastikutingimustega on väga keeruline. Näis-näis.. Nii naljakas, et ma ei tulnud enne selle pealegi, et mäe tipp võib võtmata jääda.. Nüüd ei tundugi see enam väga võimatuna. Tänased toidu high-light‘id on tomat, kurk, banaan ja Hesburger (taas). Uudiseid ka maapealsest elust altpoolt tulijatelt: maailmas on täitsa olemas dušš, külm õlu, šašlõkk ja soe päike. Mmm.. mida kuradit ma küll siin üleval lume ja tormi ja külma käes passin?!?!

Siin ma näen kohe nagu “päris” alpinist välja! :) - tagaplaanil on Tema Ise

5.päev
Lumi, torm, tuul, lumi, valge, lumi, lumi, tuul, valge, tuul, torm, torm, lumi. Üheksa inimest 2×2 meetrit ruumis päev otsa, sest väljas oli võimatu olla ja muud alternatiivi lihtsalt polnud. Sõnamäng linna-, koha jm. nimedega oli päeva kõige huvitavam tegevus, rääkimata söömisest.

Tuule tugevust fotoga edasi ei anna..

6.päev
Elu on Elbrus! (Ja mägedes käimise kõige mõnusam ja elevusttekitavam osa “maapeale tagasitulek”!)

5416 m on juba võetud

3000 rutsi eest “maa peale” tagasi!

Pärast “mägedes piinlemist” olid päikesest ja tuulest villis näod, oli Krimm ja Jalta ja päike ja Must meri ja tomatid, arbuusid, melonid ja külm õlu ja Ukraina piirivalvurite poolt kingitud koduvein ja iseostetud vein ja pidu-pidu-pidu! :)))

Šašlõkk

Tomati-kurgisalat “bes nitševoo”

Minu “auhind”

“Kvas”

Päevalilled

Reisi üks põhiväljendeid (vene miilitsalt laenatud) - bussiakna tolmu sisse kritseldatuna

Lõpetuseks: Anu, Marge, Raili, Heints, Pets, Priit, Marek ja Rommi - mina armastan teid kaaa !!! :)))
Veel lahedam pole võimalik !!
(NB! Kui ma ei eksi, siis kõik eelpooleksponeeritud fotod on Priidu tehtud)

------

A: “Igatahes käisid siis selle mäekese otsas ära jah?“
T: “Päris otsa ei jõudnudki.. 140m (kõrgust) jäi puudu.. 5500m peale jõudsime kõik, aga seal tuli nii suur tuul, et polnud võimalik püstigi seista - rääkimata edasiliikumisest. Ja kuna me olime parajalt väsinud juba (me olime vist mingi 12 tundi teel olnud), siis eelkõige ohutust silmas pidades otsustasime tagasi minna. Praegu käib küll aeg-ajalt see “oleks-ikka-võinud-proovida” mõte peast läbi, aga tegelikult ma tean - sel hetkel oli see ainuõige otsus, ja praegu puhanuna nullilähedasel kõrgusel merepinnast võiksin ma muidugi mägesid liigutada. Aga tol hetkel oli ikka olukord pisut keerulisem. Ega ma ei ürita siin midagi vabandada või nii.. Pigem endale seletan ka.. Ma ikka ei kujutanud üldse ette, et üks mägi võib vallutamata jääda jne.. Ma läksin ju sinna seda mäge võtma! Aga nüüd ma olen aru saanud, et see ei olenegi ainult endast, vaid et rolli mängib veel 100 pisiasja, mis ei sõltu mitte kellestki, kuid millest mööda vaadata ei ole võimalik. Aga no ühte ma tean - _oma_tipu_ ma tegin ära - see oli _minu_tipp_, kuhu ma jõudsin välja, ja selles suhtes nagu hinge kriipima ei jäänud midagi. Ma ise olen rahul!! :)) Ja pärast mägedes käimist oli meil Krimm ja nii palju pidu, et kojujõudes oli meelest läinud, et mäe otsas sai ka käidud!! :)) Ja seltskond oli ka ilmäraütlemata lahe! :) Ehk et lõpp-kokkuvõttes oli kõik väga super! :)“

A: “Kuhu järgmisena, kas jääb hinge ka et see ikka tuleks mõnel teisel korral ära võtta….“
T: “Ausalt öeldes ei tea, kuhu järgmisena.. Järgmisel aastal tagasi Elbrusele kohe kindlasti mitte - las laagerdab.. vaatab.. võibolla ma ei tahagi enam kunagi sinna. Maailmas on miljon muud kohta, kuhu minna ja mida avastada - see ei ole ju ainuke. Ma üldiselt olen sellist tüüpi inimene, et ei viitsi samasse kohta jälle tagasi pöörduda..”

------

Ja veel..
“Kuldmündi kokteili” retsept:
1 kuldmünt
lisa niipalju valget viina, et katab kuldmündi ära
lisa niipalju konjakit, kuni kuldmünt enam põhjast ei paista
lisa niipalju viina, kuni kuldmünt uuesti paistma hakkab
ongi kokteil valmis! - cheers!!

------

17.aug. saime kokku ja vaatasime reisivideoid. Oh - mis ilusad mälestused, head ja soojad tunded, mõnus äraolemine.. :)) Kusjuures no nii naljakas, et umbes iga teine kaader oli sellest kuidas üks kloun kusagil keras magas - and it definetly was me!! :))

------

Date: Thu, 18 Aug 2005 02:41:29 +0300
From: Marge Lodjak
To: elbrus05@eve.ee
Subject: filmiõhtu

Hei-hei

Niikauaks kuni veel meeleolu normis, tahan tänada kõiki et nii mõnus ja
armas vaba õhtupoolik aset leidis. Hirmus tore oli kõiki näha ja neid
mõnusaid hetki meenutada, mis meil Elbruse reisil aset leidsid. Tänud
filmimeestele, kes viitsisid kaameraid oma seljakotti toppida !!! Niiöelda
lisaraskust kanda!! Ja neid aegajalt välja võtta ja seda hirmusilusat
teekonda jäädvustada. Eks igalühel seostus sellega nii mõndagi, tundeid
– soove - hirme – mis iganes.. aga eks meelde jääb ikkagi see, mis oli ilus ja hea ja tagantjärgi kõik halb ununeb.. kui seda oligi..
Heinz siin arvas et novembris väikse kokutamise teha, kui puhas materjal jäädvustatud ja eks siis saab ka juba järgmise aasta peale mõelda.
Loodetavasti leiame selle aja et kokutada ja väikest nalja visata :-)
Hea oli tunda , et olite ja olete vaffad ja igaühe loomulik inimeseks olek
nähtav oli ja on, kui mõelda et selles tavapärases argielus seda väga tihti
ei näe.

Tänud kõigile ja kui kokku saame, siis oleme lõbusad jälle! :-)

Terv, ja nagu juba kombeks Eestis, siis päikest sooviks ka..

Marge

PS! Homme juba asisem kiri, kuhu ja palju väikse õhtuse kala eest raha
kanda, täiesti tavaline elu lihtsalt tuleb jälle täiega peale :-)

------

Date: Mon, 22 Aug 2005 16:45:13 +0300
From: Anu Tammepuu
To: elbrus05@eve.ee
Subject: igatsus :)

tere tere kered,

lõpp lahe oli jälle kõikidega koos olla ja tahax juba jälle videot vaadata ja teid
kõiki jälle näha ja…
tundub, et mul on sõltuvus tekkinud :)

s privetom A.