Bussiliiklus

Aga vot selle bussiliiklusega on mul küll mingi eriline suhe kohe! :) See on kuidagi niii romantiline ja niii armas, et ma bussiga sõites saavutan peaaegu et meditatiivse seisundi alati. Rääkimata sellest, et mind absoluutselt ei häiri kõik need minu intiimtsooni sissetrüginud nepaalid, jube trügimine, veel jubedam vahtimine ja aeg-ajalt bussiuksest väljas rippumine. (Tõe huvides tuleb muidugi tunnistada, et uksest välja rippuda on oluliselt meeldivam, kui bussis sees kolme (mees)nepaali vahele pigistatud olla.)
Igatahes mind ei häiri - võibolla on see lihtsalt nii .. erinev .. , et mul on huvitav.
Esimene omamoodi "nali" on see, et tänavatel pole nimesid ja bussidel pole ei numbreid (no osadel isegi mingid on, aga teades Nepaali "süsteeme", siis ma ei usaldaks neid eriti ;), sõiduplaani ega muud vajalikku bussiliikluse "normaalseks" korraldamiseks. Bussipeatuste olemasolu on ka pigem kahtlane. Mingid vaikimisi kohad on ilmselt välja kujunenud, kus busse oodatakse. Samas - kogu see segapudru, mis teeb kusagile minemise eurooplasele pigem keerulisemaks - seletati mulle ära ühe lihtsa põhjusega. Nimelt puudub Nepaalis väga paljudel inimestel lugemisoskus ning sestap on mingite tänava nimede ja bussiplaanide kritseldamine üpris mõttetu tegevus. Ahah..
Ja asi toimib nii, et bussides töötab kaks inimest: üks on juht, ja teine on nö. "saatja", kes ripub ukse peal ja karjub bussi sihtkohta (see kehtib muuseas nii linnaliini- kui ka maaliinibusside kohta) ja kogub inimesi peale. Ja no kiiret neil eriti ei ole - ikka oodatakse, et buss enam-vähem täis saaks, enne kui liikuma hakatakse. (Selles suhtes ma küll tunnen, et ma olen oma üksinda-autoga-sõitmise karmavõla peaaegu ära tasunud ja äkki õnnestub isegi väikene ettemaks teha ;) Ja ka terve ülejäänud sõidu aja see saatja seisab ukse peal ja aeg-ajalt teatab bussi asukohta - et inimesed saaksid maha minna; ja üldjuhul hõigub bussi sihtkohta - et uued inimesed saaksid peale tulla. Lisaks hõikumisele kogub ta ka piletiraha, annab erinevate helidega juhile märku kui on vaja peatuda ja kui võib edasi sõita, abistab juhti manööverdamisel jne. Selline lahe tiimitöö paistab neil olevat! :) Kusjuures - kuna siin ju mingeid konkreetseid bussifirmasid ei ole, siis lihtsustatult võib öelda, et kellel aga vähegi raha on, võib endale bussi osta ja siis sellega ringi sõitma ja raha teenima hakata. Mingil moel on need bussid liinide järgi ilmselt ikkagi organiseeritud, aga seda pole osanud mulle keegi seletada. Aga tundub, et suurema osa rahast, mis nad teenivad - jääb neile endale kätte. See seletab, miks bussid nii ääreni täis topitakse! :) Igatahes mulle tundub (ma pole sellele faktile teaduslikku kinnitust otsinud), et kas kaks sõpra või isa-ja-poeg jne. on ostnud kahe peale bussi ja siis nüüd töötavad koos. Ja siis ühtlasi vahetatakse "ameteid" omavahel - kord on üks juht ja teine saatja, kord vastupidi. Et mõlemad teavad, mis tunne on mõlemat tööd teha - ja sestap on ilmselt ka lihtsam hakkama saada omavahel. Tõenäoliselt saaks väga huvitava ja õpetliku meeskonnatöö uurimuse teha nendest.
Vot selline armas lugu! :)