Panen juuretise pooleliitrisesse klaaspurki hakkama: kaks viilu Leiburi rukkileiba (mis sisaldab ainult rukkijahu) ja natuke Tere Dr. Helluse keefiri. Purgi katan toidukilega ja soojema koha puudumisel panen selle aknalaua peale.
2. päev (kell 17:30)
Mudin käega keefiris ligunenud leiva ning lisan 1 spl. rukkijahu, 1 tl. kanarbiku mett, tunde järgi vett ja soola. Segan (käega!) kõik ühtlaseks pudruks, katan purgi uuesti kilega ja panen aknalaua peale. Nüüd lasen tal paar päeva seista, et hakkaks käärima.
4. päev (kell 11:30)
Segan käärivasse ollusesse kaks supilusikatäit rukkijahu ja panen tunde järgi vett. Lõhn on selline imelik - liiga käärinud minu meelest. Aga no vaatame. Õde lohutab, et esimene leib ei tule kellelgi välja, juuretisest rääkimata. Ma muidugi ütlen, et olen nõus enda tehtud tallanahka ka sööma - peaasi, et oma ja kuna rukkijahust tehtud, ju siis ikka saab leivaks ka nimetada.
6. päev (kell 19:30)
Appiii, milline see välja näeb! - nagu mingi pahaks läinud ollus, mis tuleks kiiremas korras minema visata! :) Mingi kollakas vedelik on kogunenud pinnale ja jahu alla vajunud. "Aroom" on ka vastav! Kuidagi liiga vedel on ka. Oma kullakallile "leivaalgele" ma muidugi kriitikat ei avalda. Segan supilusikatäie jahu ja paar poputavat sõna (armastus on kõige olulisem!) lisaks - ja panen oma kohale tagasi.
10. päev (kella 19:00 paiku)
Võtan oma juuretise-hakatise, vaatan seda siit ja sealt otsast - ja otsustan, et aitab küll - hakkame tegema. Valan 1,5 liitrit sooja vett suurde savikaussi, lisan julgelt juuretist (retsept ütleb, et 3 sl. aga panen pigem 4-5 sl. - kuna mul ju juuretis alles "noorevõitu" ja sestap äkki nõrgukesem?) ja siis hakkan rukkijahu lisama - et keefiri sarnane paksem mass tekkiks. Alguses üritan puulusikaga jukerdada midagi, aga siis viskan selle käest ja hakkan kätega sobrama. Nii mõnus soe ja pehme ollus! :) Mudin jahutükid käte vahel peeneks, katan kausi käterätikuga ja panen hommikuni seisma. (Ja homme saab vist leiba! ;)
11. päev (kell 10:30)
Hommikul esimese asjana torman kööki, kergitan rätikut ja tõden rõõmuga, et keefirisarnane ollus on kenasti käärimas - ilus vaht on peal ja lõhn vastav. Söön kiirelt hommikust ja hakkan kohe mässama. Lisan 3 sl. meresoola, 250 g kanarbiku mett ja segan läbi. Seejärel hakkan järjest jahu juurde segama (1 kg Raismiku talu mahe rukkijahu ja 1 kg Vändra Leiva mahe rukki täisterajahu). Muudkui segan ja mätsin, mätsin ja segan. Taigen on juba üpris kõva, kuid jääb ikka käte ja kausi külge kinni. Lõpuks saab juba jahugi otsa aga taigen ei ole ikka veel ootuspärane. Pesen ruttu käed ja kihutan poodi jahu juurde ostma. Sedapuhku võtan tavalise Veski Mati rukkijahu, sest mahe rukkijahu ei ole, aga täisterajahu ma enam lisada ei taha. Tundub, et täisterajahu ongi see, mis taigna valmimisele hästi kaasa ei aita. Kui olen mõnisada grammi tavalist peent rukkijahu juurde seganud, on tulemus kohe hulga parem! Mätsin veel natuke, katan kausi rätikuga, torman ruttu autosse ja kihutan õe juurde, sest mul endal pole korralikku ahju (endal süda hullult väriseb, et kas leivake on ikka rahul oma olukorraga - teatavasti ei talu ta ei kiirustamist, tõmbetuult ega stressi). Õe juures voolin pätsid valmis - ühe tavalise ja teise sisse panen kuivatatud ploomid ja aprikoosid.
Siis panen pätsid kaheks tunniks 50-kraadisesse ahju kerkima. Kirjade järgi peaks 3 tundi kerkima, aga mul saab kannatus otsa ja pätsid on ka juba üle ootuste suureks muutunud (pealekauba mõtlen, et taigen jõudis kerkida ka sel ajal kui ma õe juurde teel olin).
Niisiis küpsema! 20 min. 230 kraadi, 20 min. 200 kraadi ja 20 min. 180 kraadi juures. Pärast jätan veel mõneks ajaks ahju sooja. Ega mul muidugi väga palju kannatust ei ole. Ühe leiva võtan peaaegu kohe välja. See jääb ka natuke toorem. Teine on rohkem küpsenud, aga ka oleks võinud mõne hetke veel soojas olla. Aga see maitse.. mmmmmm.. maitse järgi tundub küll, et armastust sai piisavalt sisse.. Minu Päris Oma Esimene Leib..! :)
3 comments:
Kuigi mul on kõht praegu hullu moodi täis, tahaks sinu leiba, ja kohe.... :)
Aga ma ei oleks kunagi arvanud, et leiba tehakse niimoodi mitu päeva, lausa paar nädalat. On sul ikka kannatust!!
Kui kaua seda juuretist saab kasutada?
Ooo, Sa oled mu üles leidnud! :)
No tegelt - osade retseptide järgi võib ka juuretise 24 tunniga valmis keerata - aga see pole see. Nende leibade kohta vist öeldaksegi, et alles pärast mitmendat leivategu hakkab asja saama. Mul oli küll kohe esimene leib superluks! ;)
Juuretis on nii, et panin nüüd külmkappi väikse osa sellest - ja iga kolme nädala tagant siis peab uue leiva tegema ja uue juuretise võtma. Samas - ma olen kuulnud, et juuretise võib ka külmkambrisse panna ja seal ilmselt säilimisel piirangut ei ole.
uuuu, ma tahan kaaaa leiba saaada !!! v2ga maitsev n2eb v2lja ;p
Post a Comment